kolmapäev, Aprill 25, 2012
Kus olid sina Pronksiööl?
Viis aastat tagasi, Pronksiööl avati Tallinna esimene ja siiani tegutsev omaalgatuslik kunstiruum Kunstikonteiner.
Kunstikonteiner ja Kultuuritehas Polymer esitlevad:
Global Container XXIII: Viis aastat Konteinerit
reedel, 27. aprillil algusega kell 20.00 Kultuuritehases Polymer
Madara 22 / Ülase 16
Järjekorras kahekümne kolmandal Global Containeril astuvad üles:
Veronika Pikkas & Ivo Lind
Pentsik meritragöödia
Näituse avamine
Näitus jääb avatuks 27. maini reedest pühapäevani 12 - 18 Kunstikonteineri alumises galeriis.
Anorektiline meriparasiit kange õlle marinaadis
Performance
Cly/Suva & Kimberley Bianca (Austraalia)
Disaster Girl
Multimeediaperformance
Eve Arpo
Keha ja ruum
Performance
Justin Tyler Tate (Estonia / Canada)
Linnamaja
Installatsioon
Kultuuritehas Polymer
PDF-kataloogi esitlus
Rose Sugarlove (Austraalia)
Memento Mori
Videoinstallatsioon
Laineli Parrest
Mad is...
Performance
Kunstikonteiner (Erik Alalooga, Tanel Saar & Sandra Jõgeva )& Jagna Jane Paadimeister
Stand up sünnipäev
Together
Ambient
Drone
Üritusteseeriat Global Container toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
................................................................................................................................................................................................................................................................
Art Container, the first and still active artist run space of Tallinn was fo five years ago during the Bronze Night.
Art Container and Culture Factory Polymer present
Global Container XXIII: Five Years of Art Container
April 27, starting from 8 PM at Culture Factory Polymer
Madara 22/ Ülase 16
Tallinn, Estonia
Participants of the twenty third Global Container are:
Veronika Pikkas & Ivo Lind
An Awkward Sea Tragedy
Opening reception of an exhibition
The exhibition will be open every Friday to Sunday 12 PM - 6PM at downstair gallery of Art Container until May 27.
Anorectic Sea Parasite in the Marinade of strong Beer
Perfromance
Cly/Suva & Kimberley Bianca (Australia)
Disaster Girl
An improvised audio-visual collaboration of transient-pulses
http://www.kimberleybianca.com
http://www.youtube.com/kimberleybianca
http://www.soundcloud.com/kimberleybianca
Eve Arpo
Body and Space
Performance
http://www.youmustrelax.com
http://www.evearpo.com/portfolio
Justin Tyler Tate (Estonia /Canada)
Town house
Installation
Culture Factory Polymer
Presentation of a PDF catalogue
Rose Sugarlove (Australia)
Memento Mori
Video installation
Laineli Parrest
Mad is...
Performance
Kunstikonteiner (Erik Alalooga, Tanel Saar & Sandra Jõgeva )& Jagna Jane Paadimeister
Stand Up Birthday
Together
Ambient
Drone
The Global Container series is supported by Estonian Endowment of Culture and Estonian Ministry of Culture.
reede, Märts 30, 2012
Reklaamin: Teesklemine keelatud! / No Pretending
Scroll down for english version!
Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide osakond esitleb!
Teesklemine keelatud! No pretending!
2.-15. aprillil teatris Cabaret Rhizome.
Mis toimub etenduskunstide maastikul siis, kui ideaalid on veel kaunid? Kui tarbija maitse ja tööturu nõudmised veel ei koti? Kui ei ole veel karjuvat vajadust kõigile meeldida? Kui julgetakse eksperimenteerida? Kui kõikjal nõutakse autoriteetide allkirjadega soovituskirjasid? Kui produtsendid ja kuraatorid muigavad?
Programm:
2. aprill 20.00 – Avamine.
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia – “Essee näitlejatest elavas ettekandes”.
Lauri Eltermaa „Jaagule“
Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Maria Rõhu – „Beat of Odysseus“
Muss!
4. aprill 20.00 – „Harjutus“. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna kursusetöö.
Osalevad: Tantsutudengid (Evelyn Uisk, Joonas Tagel, Sille Ardel, Kalmer Liimets)
Valgustajad (Märt Sell, Emil Kallas, Reelika Palk, Andres Tölp)
Juhendajad: Karl Saks ja Siim Reispass.
6.aprill 20.00 – „Stalker – prosthetic brain“ - Tencu ja Taavi Kerikmäe eksperimentaal-audiovisuaalne kontsert.
mõne mehe proteesjalad jooksevad nii hästi, et teda ei taheta nendega olümpiale lubada, kardetakse, et ta jookseb oma proteesjalgadega tervetest kiiremini.
inimene pole oma aju kunagi kuigi hästi kasutanud. võimalik, et ainus tee tähelepanu teravnemisele ja arusaamisvõime süvenemisele on see alakasutatud organ proteesi vastu välja vahetada ja selle kaudu uuesti ja juba paremini mõtlema ja tundma õppida.
tuleb üle elada palju krõbisevate ja teravate servadega kuivi tunde, ja päevi, kui valgus on nagu kivi ja silmadest tulevad välja ainult katkemised ja võred. alles siis hakkab aju protees korralikult tööle. alles siis muutub elu ilusaks.
Andrei Tarkovski filmi „Stalker“ põhjal loodud duett sünteesib videokunstnik Tencu korrapäratut animatsiooni ja muusik Taavi Kerikmäe improvisatsioonilist heli.
http://tencu.vjestonia.com
http://taavikerikmae.edicypages.com
“Romantic noise” – Meat Waits
http://soundcloud.com/taavet-juudas-iskariot
8. aprill 20.00 – „Trajektoor“. Audiovisuaalne kontsert-installatsioon
Trajektoor on teekond, kulgemine ruumides. See on kogemus, mis koosneb helist,
visuaalist ja kohaspetsiifilisest atmosfäärist. Algelemendiks on dünaamilist lineaarset
liikumist kujutav fragment, mis areneb ja koorub läbi vormiliste muutuste. Teost iseloomustavad ruumiline abstraktsioon,dünaamiline kooskõla ja ühes ruumis live-aktsioonina tekkivad heli-ja kohaspetsiifilised kahemõõtmelised joonistusmaastikud. Trajektoori kohapeal sündivat osa tasakaalustab teine dimensioon – ettevalmistatud ja läbi ruumide kulgev staatilisem audiovisuaalne installatsoon, mis algab majja sisenemisega ja emotsionaalselt kulmineerub viimases ruumis. Samas on eelpool mainitud kaks tõlgendust omavahel seotud just ühtse läbiva kujundi kaudu ja live-aktsioon mõjutab ka staatikat.Trajektoori stsenaariumi iseloomustab minimalistlik esteetika, see on transformatsioon, elementide kogunemine, koondumine ja hargnemine.
Einike Leppik (EMTA, audiovisuaalne kompositsioon) – visuaal.
Carl-Robert Kagge (EKA, graafiline disain) – visuaal
Ove-Kuth Kadak (G.Otsa nim. muusikakool) – heli
Liina Vilgats – heli
Anna-Liisa Eller (EMTA, kannel) – kannel
10. aprill kell 20.00 – “80km Jumper Wire”- „Me tahtsime paigaldada oma andureid Tallinnasse, aga mingid kalad sõid ühenduskaabli ära.“
Aalto Ülikooli Media Lab- i tudengid:
Juan Duarte Regino, Valtteri Wikström, Tommi Koskinen, Simon Lysander Overstall
14. aprill 20.00 – Postinstrumentum – Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide, sepakunsti,uusmeedia ja graafika tudengid
(Tanel V.Kulla, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Erik Alalooga, Andreas W)
Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist. Traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua. See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.
15.aprill 15.00 – Etenduskunstide haridusteemaline ümarlaud + lõpetamine!
NB!!! Kõik etteasted on tasuta, kuid kohtade arv Cabaret Rhizome´is on piiratud!!!!
Performing art chair of Estonian Art Academy presents
No pretending!
April 2 – 15 theatre Cabaret Rhizome, Tallinn.
What is happening in the performing art field when ideals are still bright? When you don`t give a shit about the taste of consumers and requirements of the market? When it is not necessary to attract anyone? When you dare to experiment? When you still need signed letters of recommendation from the authorities? When the cultural producers and curators continue to sneer and snub your efforts?
Program:
April 2 at 20.00 – Opening.
Sandra Jõgeva – stand –up tragedy – “An essay about actors as a live performance”.
Lauri Eltermaa – „Jaagule“
Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Maria Rõhu – „Beat of Odysseus“
Music!
April 4 at 20.00 – „Exercise“ . University of Tartu Viljandi Culture Academy, department of performing art.
Dance arts students – (Evelyn Uisk, Joonas Tagel, Sille Ardel, Kalmer Liimets)
Lighting design students – (Märt Sell, Emil Kallas, Reelika Palk, Andres Tölp)
Instructors: Karl Saks and Siim Reispass
April 6 at 20.00 – Stalker – prosthetic brain“ - Tencu and Taavi Kerikmäe.
The duo of video artist Tencu and musician Taavi Kerikmäe presents experimental audiovisual concert „Stalker – Prosthetic Brain“, inspired by Andrey Tarkovski´s film „Stalker“. For this project they form a special duo with Tencu´s erratic animation and Taavi kerikmäe´s sound improvisation.
the prosthetic legs of some people run so well that they are not allowed to take part of the olympics, as it is feared that they would run faster than natural legs.
man has never used his brain too well. there is the possibility that the only way to focus his attention and deepen his grip is to exchange this underexploited organ for a prosthesis and learn anew to think and feel better.
there will be lots of rustling and sharp edged dry hours and days, when the light is like a stone and only disruptions and grids will come out of the eyes. only then the prosthetic brain will start to function properly. only then life will be beautiful.
http://tencu.vjestonia.com
http://taavikerikmae.edicypages.com
“Romantic noise” – Meat Waits
http://soundcloud.com/taavet-juudas-iskariot
April 8 at 20.00 – „Trajectory“ Audiovisual concert-installation.
Trajectory is a journey in rooms. An experience, consisted of sound, visual and sitespecific atmosphere. Basic element is a fragment which depict dynamical linear motion and which is developing through the formal changes, etc.
Einike Leppik (Estonian Academy of Music and Theatre, audiovisual composition) – visual.
Carl-Robert Kagge (EKA, graphic design) – visual
Ove-Kuth Kadak (G.Ots´s Music School ) – sound
Liina Vilgats – sound
Anna-Liisa Eller (Estonian Academy of Music and Theatre, harp) – harp
April 10 at 20.00 – “80km Jumper Wire” – “We wanted to install our sensors in Tallinn, but some fish ate the jumper wire. Students from Media Lab Helsinki at Aalto University School of Art and Design presenting.”
Juan Duarte Regino, Valtteri Wikström, Tommi Koskinen, Simon Lysander Overstall
April 14 at 20.00 – Postinstrumentum – Students of performing art, balcksmithing, new media and graphic of Estonian Art Academy.
(Tanel V.Kulla, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Erik Alalooga, Andreas W)
Set of tools used in contemporary academical music is based in its central part in evolution of music instruments passed through centuries ago. Main problem with this kind performing-practicies is that the evolution of instruments moved towards maximum effectivity and use of harmonical timbre. All those traditional instruments were developed for making sound as “ear-friendly” and “beautifully” as possible. Operations with noises and atonality didn’t belong among the purposes of evolution of those instruments. Classical instruments doesn’t have idoneous character of timbre. So tempered attunement for performing noise seems like attempt to drink entire sea through coctail-straw.
It means that to work with noise in adequate way needs to create new instruments which have noise-orientated character since the very beginning.
April 15 at 15.00 – Round table about performing art education.
NB! All events are for free, but amount on places for audience in Cabaret Rhizome is limited
Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide osakond esitleb!
Teesklemine keelatud! No pretending!
2.-15. aprillil teatris Cabaret Rhizome.
Mis toimub etenduskunstide maastikul siis, kui ideaalid on veel kaunid? Kui tarbija maitse ja tööturu nõudmised veel ei koti? Kui ei ole veel karjuvat vajadust kõigile meeldida? Kui julgetakse eksperimenteerida? Kui kõikjal nõutakse autoriteetide allkirjadega soovituskirjasid? Kui produtsendid ja kuraatorid muigavad?
Programm:
2. aprill 20.00 – Avamine.
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia – “Essee näitlejatest elavas ettekandes”.
Lauri Eltermaa „Jaagule“
Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Maria Rõhu – „Beat of Odysseus“
Muss!
4. aprill 20.00 – „Harjutus“. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna kursusetöö.
Osalevad: Tantsutudengid (Evelyn Uisk, Joonas Tagel, Sille Ardel, Kalmer Liimets)
Valgustajad (Märt Sell, Emil Kallas, Reelika Palk, Andres Tölp)
Juhendajad: Karl Saks ja Siim Reispass.
6.aprill 20.00 – „Stalker – prosthetic brain“ - Tencu ja Taavi Kerikmäe eksperimentaal-audiovisuaalne kontsert.
mõne mehe proteesjalad jooksevad nii hästi, et teda ei taheta nendega olümpiale lubada, kardetakse, et ta jookseb oma proteesjalgadega tervetest kiiremini.
inimene pole oma aju kunagi kuigi hästi kasutanud. võimalik, et ainus tee tähelepanu teravnemisele ja arusaamisvõime süvenemisele on see alakasutatud organ proteesi vastu välja vahetada ja selle kaudu uuesti ja juba paremini mõtlema ja tundma õppida.
tuleb üle elada palju krõbisevate ja teravate servadega kuivi tunde, ja päevi, kui valgus on nagu kivi ja silmadest tulevad välja ainult katkemised ja võred. alles siis hakkab aju protees korralikult tööle. alles siis muutub elu ilusaks.
Andrei Tarkovski filmi „Stalker“ põhjal loodud duett sünteesib videokunstnik Tencu korrapäratut animatsiooni ja muusik Taavi Kerikmäe improvisatsioonilist heli.
http://tencu.vjestonia.com
http://taavikerikmae.edicypages.com
“Romantic noise” – Meat Waits
http://soundcloud.com/taavet-juudas-iskariot
8. aprill 20.00 – „Trajektoor“. Audiovisuaalne kontsert-installatsioon
Trajektoor on teekond, kulgemine ruumides. See on kogemus, mis koosneb helist,
visuaalist ja kohaspetsiifilisest atmosfäärist. Algelemendiks on dünaamilist lineaarset
liikumist kujutav fragment, mis areneb ja koorub läbi vormiliste muutuste. Teost iseloomustavad ruumiline abstraktsioon,dünaamiline kooskõla ja ühes ruumis live-aktsioonina tekkivad heli-ja kohaspetsiifilised kahemõõtmelised joonistusmaastikud. Trajektoori kohapeal sündivat osa tasakaalustab teine dimensioon – ettevalmistatud ja läbi ruumide kulgev staatilisem audiovisuaalne installatsoon, mis algab majja sisenemisega ja emotsionaalselt kulmineerub viimases ruumis. Samas on eelpool mainitud kaks tõlgendust omavahel seotud just ühtse läbiva kujundi kaudu ja live-aktsioon mõjutab ka staatikat.Trajektoori stsenaariumi iseloomustab minimalistlik esteetika, see on transformatsioon, elementide kogunemine, koondumine ja hargnemine.
Einike Leppik (EMTA, audiovisuaalne kompositsioon) – visuaal.
Carl-Robert Kagge (EKA, graafiline disain) – visuaal
Ove-Kuth Kadak (G.Otsa nim. muusikakool) – heli
Liina Vilgats – heli
Anna-Liisa Eller (EMTA, kannel) – kannel
10. aprill kell 20.00 – “80km Jumper Wire”- „Me tahtsime paigaldada oma andureid Tallinnasse, aga mingid kalad sõid ühenduskaabli ära.“
Aalto Ülikooli Media Lab- i tudengid:
Juan Duarte Regino, Valtteri Wikström, Tommi Koskinen, Simon Lysander Overstall
14. aprill 20.00 – Postinstrumentum – Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide, sepakunsti,uusmeedia ja graafika tudengid
(Tanel V.Kulla, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Erik Alalooga, Andreas W)
Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist. Traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua. See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.
15.aprill 15.00 – Etenduskunstide haridusteemaline ümarlaud + lõpetamine!
NB!!! Kõik etteasted on tasuta, kuid kohtade arv Cabaret Rhizome´is on piiratud!!!!
Performing art chair of Estonian Art Academy presents
No pretending!
April 2 – 15 theatre Cabaret Rhizome, Tallinn.
What is happening in the performing art field when ideals are still bright? When you don`t give a shit about the taste of consumers and requirements of the market? When it is not necessary to attract anyone? When you dare to experiment? When you still need signed letters of recommendation from the authorities? When the cultural producers and curators continue to sneer and snub your efforts?
Program:
April 2 at 20.00 – Opening.
Sandra Jõgeva – stand –up tragedy – “An essay about actors as a live performance”.
Lauri Eltermaa – „Jaagule“
Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Maria Rõhu – „Beat of Odysseus“
Music!
April 4 at 20.00 – „Exercise“ . University of Tartu Viljandi Culture Academy, department of performing art.
Dance arts students – (Evelyn Uisk, Joonas Tagel, Sille Ardel, Kalmer Liimets)
Lighting design students – (Märt Sell, Emil Kallas, Reelika Palk, Andres Tölp)
Instructors: Karl Saks and Siim Reispass
April 6 at 20.00 – Stalker – prosthetic brain“ - Tencu and Taavi Kerikmäe.
The duo of video artist Tencu and musician Taavi Kerikmäe presents experimental audiovisual concert „Stalker – Prosthetic Brain“, inspired by Andrey Tarkovski´s film „Stalker“. For this project they form a special duo with Tencu´s erratic animation and Taavi kerikmäe´s sound improvisation.
the prosthetic legs of some people run so well that they are not allowed to take part of the olympics, as it is feared that they would run faster than natural legs.
man has never used his brain too well. there is the possibility that the only way to focus his attention and deepen his grip is to exchange this underexploited organ for a prosthesis and learn anew to think and feel better.
there will be lots of rustling and sharp edged dry hours and days, when the light is like a stone and only disruptions and grids will come out of the eyes. only then the prosthetic brain will start to function properly. only then life will be beautiful.
http://tencu.vjestonia.com
http://taavikerikmae.edicypages.com
“Romantic noise” – Meat Waits
http://soundcloud.com/taavet-juudas-iskariot
April 8 at 20.00 – „Trajectory“ Audiovisual concert-installation.
Trajectory is a journey in rooms. An experience, consisted of sound, visual and sitespecific atmosphere. Basic element is a fragment which depict dynamical linear motion and which is developing through the formal changes, etc.
Einike Leppik (Estonian Academy of Music and Theatre, audiovisual composition) – visual.
Carl-Robert Kagge (EKA, graphic design) – visual
Ove-Kuth Kadak (G.Ots´s Music School ) – sound
Liina Vilgats – sound
Anna-Liisa Eller (Estonian Academy of Music and Theatre, harp) – harp
April 10 at 20.00 – “80km Jumper Wire” – “We wanted to install our sensors in Tallinn, but some fish ate the jumper wire. Students from Media Lab Helsinki at Aalto University School of Art and Design presenting.”
Juan Duarte Regino, Valtteri Wikström, Tommi Koskinen, Simon Lysander Overstall
April 14 at 20.00 – Postinstrumentum – Students of performing art, balcksmithing, new media and graphic of Estonian Art Academy.
(Tanel V.Kulla, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Erik Alalooga, Andreas W)
Set of tools used in contemporary academical music is based in its central part in evolution of music instruments passed through centuries ago. Main problem with this kind performing-practicies is that the evolution of instruments moved towards maximum effectivity and use of harmonical timbre. All those traditional instruments were developed for making sound as “ear-friendly” and “beautifully” as possible. Operations with noises and atonality didn’t belong among the purposes of evolution of those instruments. Classical instruments doesn’t have idoneous character of timbre. So tempered attunement for performing noise seems like attempt to drink entire sea through coctail-straw.
It means that to work with noise in adequate way needs to create new instruments which have noise-orientated character since the very beginning.
April 15 at 15.00 – Round table about performing art education.
NB! All events are for free, but amount on places for audience in Cabaret Rhizome is limited
kolmapäev, Märts 07, 2012
Seda reklaamin ka: Ladyfest
7.–10. märtsil toimub naiskultuuri festival LadyFest Tallinn
Kolmapäeval, 7. märtsil algab naiskultuuri festival LadyFest Tallinn. Festival kestab neli päeva ja koosneb kultuurisündmustest, õpitubadest ja vestlusringidest.
LadyFest on mittetulunduslik festival, mis sai alguse 2000ndate aastate alguses vabatahtlike ideest tõsta uuel moel esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid ja muude aladega tegelevaid naisi. Tallinna LadyFest, pealkirjaga LadyFest Tallinn, toimub naistepäeva paiku
– üritus tuletab meelde, et see aeg pole ainult tulpide kinkimiseks ja formaalseteks tähelepanuavaldusteks ning sellest tähtsam on pakkuda naistele ruumi ja võimalusi enese väljendamiseks. LadyFest püüab ühendada eri vanuse, sotsiaalse tausta, hariduse, kultuuri, seksuaalse orientatsiooni ja mis tahes muul moel erinevaid ja sarnanevaid naisi. Festivali raames korraldatakse performantseid, esitletakse filme, õpitakse töötubades uusi oskusi ja tehakse muud huvitavat.
Festival avatakse kolmapäeva õhtul Kirjanike Majas kell 18 Kätlin Kaldmaa kutsutud autorite loominguga (esinevad Krista Ojasaar, Eeva Park, Kätlin Kaldmaa, Linda-Mari Väli, Miina Leemets, Triin Soomets jt). Järgmisel päeval tähistatakse naistepäeva Tuule performantsi ning Teele Ude tantsuetendusega. Järgneb Sandra Jõgeva töötuba, kus uuritakse, milles seisneb domina töö. Reedel õpetab Aet Kuusik D.I.Y. juuksuri õpitoas, kuidas omal käel juukseid lõigata. Seejärel tutvustab kunstnik Bie Erenurm oma projekti „Abistav käsi”, mis sündis koostöös Narva varjupaigas elavate naistega. Järgneb filmiseanss, kus esitletakse naisesuse teemat käsitletavate tööde paremikku, toimub arutelu ja parimate tunnustamine. Alates laupäeva hommikust kuni õhtuni välja saab külastada disainiturgu: avatud on geriljapood Pavlova Refleks. Pärastlõunal kogunevad eri ühendused, et arutleda kodanikuaktiivsuse ja koostöö teemal, ning õhtul annab soome burleskistaar Bettie Blackheart burleskiteemalise töötoa. Alates kella kümnest õhtul saab Kodu Baaris kuulata Eesti naiskollektiivide läbilõiget – esinevad Hello Killu, Ebakõlar, Deathcats, DJ Sandra Jõgeva ja DJ Leene Nola.
Kõik üritused peale kirjandusõhtu ja kontserdi toimuvad Okasroosikese lossis (Uus 19). Kontsert toimub Kodu Baaris (Vaimu 1). Töötubadesse saab registreeruda Facebookis või aadressil omatuba@gmail.com. Kõik üritused on tasuta, v.a pidu, kuhu pääseb 2–3 eurose annetusega.
LadyFest toimub Eestis teist korda. Festivali toetavad Katrin Kivimaa ja Eesti Kunstnike Liit.
Täpsem info:
Anna-Stina Treumund
5560 2747
omatuba@gmail.com
facebook.com/ladyfesttallinn
ladyfesttallinn.blogspot.com
LadyFest Tallinn
Kava
Kolmapäev 7.03
18.00 Kirjandusõhtu: laval ainult tüdrukud. Krista Ojasaar, Eeva Park, Kätlin Kaldmaa, Linda-Mari Väli, Miina Leemets, Triin Soomets jt.
(Kirjanike Maja musta laega saalis, Harju 1)
Neljapäev 8.03
18.00 Naistepäeva tähistamine, performantsid
19.00 Sandra Jõgeva domina töötuba
Reede 9.03
18.00 Töötuba: D.I.Y. juuksur
19.00 Bie Erenurm: projekti „Abistav käsi” tutvustus
20.00 Filmid: paremik laekunud töödest
Laupäev 10.03
12.00 Disainiturg: geriljapood Pavlova Refleks
15.00 Vestlusring kodanikuaktiivsusest: Sotsiaalkeskus Ülase12, Kadri, ENUT, Gendy, EGN, Karusnahavaba Ühendus, Eesti-Armeenia Rahvusühing
18.00 Bettie Blackhearti (FIN) burleski töötuba
* 22.00 Bändid ja pidu Kodu Baaris (Vaimu 1). Hello Killu, Ebakõlar, Deathcats, DJ Sandra Jõgeva ja DJ Leene Nola
Festival toimub Okasroosikese lossis aadressil Uus 19, teine korrus
*(v.a kirjandusõhtu ja laupäevane pidu)
Kolmapäeval, 7. märtsil algab naiskultuuri festival LadyFest Tallinn. Festival kestab neli päeva ja koosneb kultuurisündmustest, õpitubadest ja vestlusringidest.
LadyFest on mittetulunduslik festival, mis sai alguse 2000ndate aastate alguses vabatahtlike ideest tõsta uuel moel esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid ja muude aladega tegelevaid naisi. Tallinna LadyFest, pealkirjaga LadyFest Tallinn, toimub naistepäeva paiku
– üritus tuletab meelde, et see aeg pole ainult tulpide kinkimiseks ja formaalseteks tähelepanuavaldusteks ning sellest tähtsam on pakkuda naistele ruumi ja võimalusi enese väljendamiseks. LadyFest püüab ühendada eri vanuse, sotsiaalse tausta, hariduse, kultuuri, seksuaalse orientatsiooni ja mis tahes muul moel erinevaid ja sarnanevaid naisi. Festivali raames korraldatakse performantseid, esitletakse filme, õpitakse töötubades uusi oskusi ja tehakse muud huvitavat.
Festival avatakse kolmapäeva õhtul Kirjanike Majas kell 18 Kätlin Kaldmaa kutsutud autorite loominguga (esinevad Krista Ojasaar, Eeva Park, Kätlin Kaldmaa, Linda-Mari Väli, Miina Leemets, Triin Soomets jt). Järgmisel päeval tähistatakse naistepäeva Tuule performantsi ning Teele Ude tantsuetendusega. Järgneb Sandra Jõgeva töötuba, kus uuritakse, milles seisneb domina töö. Reedel õpetab Aet Kuusik D.I.Y. juuksuri õpitoas, kuidas omal käel juukseid lõigata. Seejärel tutvustab kunstnik Bie Erenurm oma projekti „Abistav käsi”, mis sündis koostöös Narva varjupaigas elavate naistega. Järgneb filmiseanss, kus esitletakse naisesuse teemat käsitletavate tööde paremikku, toimub arutelu ja parimate tunnustamine. Alates laupäeva hommikust kuni õhtuni välja saab külastada disainiturgu: avatud on geriljapood Pavlova Refleks. Pärastlõunal kogunevad eri ühendused, et arutleda kodanikuaktiivsuse ja koostöö teemal, ning õhtul annab soome burleskistaar Bettie Blackheart burleskiteemalise töötoa. Alates kella kümnest õhtul saab Kodu Baaris kuulata Eesti naiskollektiivide läbilõiget – esinevad Hello Killu, Ebakõlar, Deathcats, DJ Sandra Jõgeva ja DJ Leene Nola.
Kõik üritused peale kirjandusõhtu ja kontserdi toimuvad Okasroosikese lossis (Uus 19). Kontsert toimub Kodu Baaris (Vaimu 1). Töötubadesse saab registreeruda Facebookis või aadressil omatuba@gmail.com. Kõik üritused on tasuta, v.a pidu, kuhu pääseb 2–3 eurose annetusega.
LadyFest toimub Eestis teist korda. Festivali toetavad Katrin Kivimaa ja Eesti Kunstnike Liit.
Täpsem info:
Anna-Stina Treumund
5560 2747
omatuba@gmail.com
facebook.com/ladyfesttallinn
ladyfesttallinn.blogspot.com
LadyFest Tallinn
Kava
Kolmapäev 7.03
18.00 Kirjandusõhtu: laval ainult tüdrukud. Krista Ojasaar, Eeva Park, Kätlin Kaldmaa, Linda-Mari Väli, Miina Leemets, Triin Soomets jt.
(Kirjanike Maja musta laega saalis, Harju 1)
Neljapäev 8.03
18.00 Naistepäeva tähistamine, performantsid
19.00 Sandra Jõgeva domina töötuba
Reede 9.03
18.00 Töötuba: D.I.Y. juuksur
19.00 Bie Erenurm: projekti „Abistav käsi” tutvustus
20.00 Filmid: paremik laekunud töödest
Laupäev 10.03
12.00 Disainiturg: geriljapood Pavlova Refleks
15.00 Vestlusring kodanikuaktiivsusest: Sotsiaalkeskus Ülase12, Kadri, ENUT, Gendy, EGN, Karusnahavaba Ühendus, Eesti-Armeenia Rahvusühing
18.00 Bettie Blackhearti (FIN) burleski töötuba
* 22.00 Bändid ja pidu Kodu Baaris (Vaimu 1). Hello Killu, Ebakõlar, Deathcats, DJ Sandra Jõgeva ja DJ Leene Nola
Festival toimub Okasroosikese lossis aadressil Uus 19, teine korrus
*(v.a kirjandusõhtu ja laupäevane pidu)
Global Container XXII Tartus
Kunstikonteiner ja EKA tegevuskunstide osakond esitlevad:
Global Container XXII
7.märtsil kell 20.00 Tartus, Genialistide klubis.
Järjekorras kahekümne teisel Global Containeril astuvad üles:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
Stiilinäide: http://vimeo.com/31950811
Tantsuperformance „Mis pidi su perse on?“ Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt, Tiina Sööt.
„Odysseuse vibu“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia „Nimeta“
Pilet 4€, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele tasuta!
P.S. Nimekiri võib lähiajal täieneda!
Infot tulemas ka aadressidele: www.artcontainer.ee ja performachine.wordpress.com
Üritusteseeriat Global Container toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Art Container and performing art chair of Estonian Academy of Arts present:
Global Container XXII
March 7, at 20.00 Genialistide klubi, Tartu.
On the stage:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
http://vimeo.com/31950811
Dance-performance „Which way is your ass?“ - Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt, Tiina Sööt.
„Odysseus´s bow“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
Sandra Jõgeva - stand-up tragedy „Untitled“
The Global Container series is supported by Estonian Endowment of Culture and Estonian Ministry of Culture.
Global Container XXII
7.märtsil kell 20.00 Tartus, Genialistide klubis.
Järjekorras kahekümne teisel Global Containeril astuvad üles:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
Stiilinäide: http://vimeo.com/31950811
Tantsuperformance „Mis pidi su perse on?“ Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt, Tiina Sööt.
„Odysseuse vibu“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia „Nimeta“
Pilet 4€, õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele tasuta!
P.S. Nimekiri võib lähiajal täieneda!
Infot tulemas ka aadressidele: www.artcontainer.ee ja performachine.wordpress.com
Üritusteseeriat Global Container toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Art Container and performing art chair of Estonian Academy of Arts present:
Global Container XXII
March 7, at 20.00 Genialistide klubi, Tartu.
On the stage:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
http://vimeo.com/31950811
Dance-performance „Which way is your ass?“ - Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt, Tiina Sööt.
„Odysseus´s bow“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
Sandra Jõgeva - stand-up tragedy „Untitled“
The Global Container series is supported by Estonian Endowment of Culture and Estonian Ministry of Culture.
pühapäev, Veebruar 26, 2012
Tallinn - Pärnu¤- Stockholm¤¤- Tallinn- Tartu¤¤¤-Tallinn- Tallinn
¤ Pressiteade:
Sel nädalavahetusel, 17.-19. veebruaril osaleb Kultuuritehases Polymer tegutsev Kunstikonteiner /Art Container kunstimessil Supermarket Stockholmis. Sealses südalinnas asuvas Kulturhusetis aset leidev kuuendat korda toimuv kunstimess on saanud Rootsi suurimaks -- eelmisel aastal oli nädalavahetuse jooksul 6000 külastajat. Supermarketit korraldab kuuendat aastat järjest väike grupp Rootsi kunstnikke ning selle fookuses on nn artist run spaces -- kunstnike endi poolt peetavad galeriid kunsti-ja projektiruumid. Esindatud on 70 galeriid rohkem kui 30 erinevast riigist. Toimuvad avalikud loengud, performance`id ning diskussioonid.
Kunstikonteiner on Supermarketile välja pannud kasutatud ustest ehitatud ruumi-ja valgusinstallatsiooni, mille osana eksponeeeritakse 3500 fotot Kunstikonteineri poolt Polymeris korraldatud näitustst ja üritustest.
Kunstikonteinerit esinadavad Stockhomis Erik Alalooga, Tanel Saar, Janno Bergmann, Sandra Jõgeva ja Kilian Ochs (Saksamaa).
Supermarketist osa võtmist toetavad Kulturkontakt Nord ja Eesti Kunstnike Liit.
¤¤¤ Tegin M-le grimmi. Pressiteade:
22.veebruar.2012
algusega 20.00
Tartus Genialistide Klubis
VAMPIIREMA, NOKAVAHETUS (ornitoloogia eri) ja EDASI live
Mai Sööti tantsuetendus "VAMPIIREMA"
helikujundus: Mihkel Kleis ja Einike Leppik
koreograafiline tugi: Veronika Vallimäe
draama assistent: Tiina Sööt
Rahvakeeli ja esoteerilises kõnepruugis kutsutakse teatud tüüpi inimesi vampiirideks, kes teistelt inimestelt energiat "imevad". Kas "vampiiriks" võib muutuda ka ema, kellele lapsed on kerge saak? Vampiirlus paneb aga lapsed keerulisse situatsiooni, kus nad hoolimata armastusest ja austusest ema vastu on sunnitud teda ka eemale tõukama, et oma elu elada. Ühiskondlik suhtumine ja Piibli tõde mõistab sellises olukorras õigeks ema ja hukka lapsed.
kestus 35min
Käisin näitust vaatamas.
Pressiteade:
Olete väga oodatud näituse "Ema ja tütar" avamisele Tartu Kunstimajas reedel, 17. veebruaril kell 17.
Näituse kuraator on Reet Varblane, kunstnikud Anna Hints, Ulla Juske,
Sandra Jõgeva, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Eve Kask, Ly Lestberg, Terje
Ojaver, Piia Ruber, Maarit Suomi-Väänanen (Soome), Olga Žitlina
(Venemaa).
Näitus on avatud 18. 02 - 11. 03. 2012.
Näitus "Ema ja tütar" võtab vaatluse alla ema ja tütre spetsiifilise
suhte, seda nii ema kui ka tütre vaatevinklist. Ema positsiooni võib
võtta kokku Simone de Beauvoir'i siiani toimiva "Teises sugupooles"
(ilmus esmakordselt 1949. aastal Pariisis, eesti keelde lühendatult
tõlgitud 1997. aastal) esitatud naise kui teise sugupoole
kultuuriliselt määratletud positsiooni ja tähenduse käsitluse põhjal:
ema ja tütre suhe on märgatavalt dramaatilisem kui ema ja poja suhe,
sest ema ei tervita tütres väljavalitud kasti esindajat, vaid otsib
temas teisikut, kui aga alter ego teisesus võtab kindla kuju, tunneb
ema end petetuna. Ema käitumine oleneb paljuski sellest, kas ta näeb
tütre õitsengus iseenda hävingut või tasssünni lubadust.
Tütre positsiooni on paljud psühhoanalüütikud (psühhoanalüüsi isast
Sigmund Freudist peale) seostanud Oidipuse-eelse (preoidipiaalse)
faasiga, sest fallosest ilma jäetud tüdruk ei näe isas ülimat
autoriteeti, võistlejat, pigem on see võrgutav objektisuhe, mistõttu
on tema superego on märksa nõrgemalt arenenud, mis aga teeb ta
märgatavalt vastuvõtlikumaks nii väljaspoolt pakutavale armastusele
kui ka manitsustele. Kuna sama skeem kehtib ka ema puhul, siis on
tütre ja ema suhe märgatavalt keerulisem ja abivalentsem: ühelt poolt
kultuuriliselt konstrueeritum, teisalt vahetum, spontaansem,
loomulikum.
Väljapaneku juhatab sisse Google'ist võetud ema ja tütre ühispiltide
popurii ehk visuaalne kõnetusviis, mis on siiani kõige enam levinud
eelkõige meie euroopalikus kultuuriruumis: hellusi jagavad, sageli
ühtemoodi riietatud ema ja pisitütar või siis igavese nooruse võtmes
õdedena kujutatud ema ja täiskasvanud tütar või siis mõistev vana ema
tema hoidva tütrega. Ei ühtegi konflikti, ei mingit draamat!
Kunstnike tööd on märgatavalt mitmekesisemad, seda mitte ainult
meediumis ja teostuses, vaid eelkõige suhtumises sellesse intiimsesse
ja hella, aga tihtipeale ka dramaatilisse temaatikasse. Olga Žitlina
videot, Terje Ojaveri installatsiooni ja Kai Kaljo fotosid tuleb
vaadata kui järelhüüdu, omamoodi hommage'i juba lahkunud emale, suhete
(ka keeruliste) ülevaatamist ning tagantjärele mõista püüdmist. Ly
Lestberg ei ole teinud järelandmisi üldiselt omaksvõetud ema-tütre
suhte ilustatud kujutamisele, tema perefotosid võib vaadata kui
valuliselt ausat pihtimust, tugeva võimuka ema ning iseteadva, aga ka
ennastpeegeldava tütre suhte analüüsi. Ka soome kunstniku Maarit
Suomi-Väänaneni filmi kangelased on võimukas kontrolliv ema ning
kontrolli ihkav ja sellest vabaneda püüdev tütar, kunstnik on ka ise
võtnud ambivalentse positsiooni: ta on kui neutraalselt kirjeldav
antropoloog ning kui alateadvusesse tunginud psühhoanalüütik. Piia
Ruberi fotoseeria "Kuldnaine" on ülemlaul nii oma emale ja tütrele,
aga ka rahvapärimuses, rahvalauludes levinud naisliini tugevusele ja
kestvusele. Eve Kase video "Üles ja alla" käsitleb lähedase inimese
kaotust ning sellega toimetulekut. Sandra Jõgeva, Kirke Kangro ja Ulla
Juske töödes on isikliku ema-tütre kõrval oluline osa põlvkondade
erinevatel ootustel ning käitumismudelitel. Anna Hintsi videos kordab
väike tüdruk, kunstniku tütar kui mantrat, et kord saab ka temast
(tütre) ema. Aga mida ootab ühiskond emalt ja ka tütrelt kümne,
kahekümne, viiekümne aasta pärast? Kas see on ikka see preoidipiaalne
Teise suhe (topelt) Teisesse?
Reet Varblane
Info:
Indrek Grigor
Tartu Kunstnike Liidu galerist
5559 1425
galerist@kunstimaja.ee
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium
Sel nädalavahetusel, 17.-19. veebruaril osaleb Kultuuritehases Polymer tegutsev Kunstikonteiner /Art Container kunstimessil Supermarket Stockholmis. Sealses südalinnas asuvas Kulturhusetis aset leidev kuuendat korda toimuv kunstimess on saanud Rootsi suurimaks -- eelmisel aastal oli nädalavahetuse jooksul 6000 külastajat. Supermarketit korraldab kuuendat aastat järjest väike grupp Rootsi kunstnikke ning selle fookuses on nn artist run spaces -- kunstnike endi poolt peetavad galeriid kunsti-ja projektiruumid. Esindatud on 70 galeriid rohkem kui 30 erinevast riigist. Toimuvad avalikud loengud, performance`id ning diskussioonid.
Kunstikonteiner on Supermarketile välja pannud kasutatud ustest ehitatud ruumi-ja valgusinstallatsiooni, mille osana eksponeeeritakse 3500 fotot Kunstikonteineri poolt Polymeris korraldatud näitustst ja üritustest.
Kunstikonteinerit esinadavad Stockhomis Erik Alalooga, Tanel Saar, Janno Bergmann, Sandra Jõgeva ja Kilian Ochs (Saksamaa).
Supermarketist osa võtmist toetavad Kulturkontakt Nord ja Eesti Kunstnike Liit.
¤¤¤ Tegin M-le grimmi. Pressiteade:
22.veebruar.2012
algusega 20.00
Tartus Genialistide Klubis
VAMPIIREMA, NOKAVAHETUS (ornitoloogia eri) ja EDASI live
Mai Sööti tantsuetendus "VAMPIIREMA"
helikujundus: Mihkel Kleis ja Einike Leppik
koreograafiline tugi: Veronika Vallimäe
draama assistent: Tiina Sööt
Rahvakeeli ja esoteerilises kõnepruugis kutsutakse teatud tüüpi inimesi vampiirideks, kes teistelt inimestelt energiat "imevad". Kas "vampiiriks" võib muutuda ka ema, kellele lapsed on kerge saak? Vampiirlus paneb aga lapsed keerulisse situatsiooni, kus nad hoolimata armastusest ja austusest ema vastu on sunnitud teda ka eemale tõukama, et oma elu elada. Ühiskondlik suhtumine ja Piibli tõde mõistab sellises olukorras õigeks ema ja hukka lapsed.
kestus 35min
Käisin näitust vaatamas.
Pressiteade:
Olete väga oodatud näituse "Ema ja tütar" avamisele Tartu Kunstimajas reedel, 17. veebruaril kell 17.
Näituse kuraator on Reet Varblane, kunstnikud Anna Hints, Ulla Juske,
Sandra Jõgeva, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Eve Kask, Ly Lestberg, Terje
Ojaver, Piia Ruber, Maarit Suomi-Väänanen (Soome), Olga Žitlina
(Venemaa).
Näitus on avatud 18. 02 - 11. 03. 2012.
Näitus "Ema ja tütar" võtab vaatluse alla ema ja tütre spetsiifilise
suhte, seda nii ema kui ka tütre vaatevinklist. Ema positsiooni võib
võtta kokku Simone de Beauvoir'i siiani toimiva "Teises sugupooles"
(ilmus esmakordselt 1949. aastal Pariisis, eesti keelde lühendatult
tõlgitud 1997. aastal) esitatud naise kui teise sugupoole
kultuuriliselt määratletud positsiooni ja tähenduse käsitluse põhjal:
ema ja tütre suhe on märgatavalt dramaatilisem kui ema ja poja suhe,
sest ema ei tervita tütres väljavalitud kasti esindajat, vaid otsib
temas teisikut, kui aga alter ego teisesus võtab kindla kuju, tunneb
ema end petetuna. Ema käitumine oleneb paljuski sellest, kas ta näeb
tütre õitsengus iseenda hävingut või tasssünni lubadust.
Tütre positsiooni on paljud psühhoanalüütikud (psühhoanalüüsi isast
Sigmund Freudist peale) seostanud Oidipuse-eelse (preoidipiaalse)
faasiga, sest fallosest ilma jäetud tüdruk ei näe isas ülimat
autoriteeti, võistlejat, pigem on see võrgutav objektisuhe, mistõttu
on tema superego on märksa nõrgemalt arenenud, mis aga teeb ta
märgatavalt vastuvõtlikumaks nii väljaspoolt pakutavale armastusele
kui ka manitsustele. Kuna sama skeem kehtib ka ema puhul, siis on
tütre ja ema suhe märgatavalt keerulisem ja abivalentsem: ühelt poolt
kultuuriliselt konstrueeritum, teisalt vahetum, spontaansem,
loomulikum.
Väljapaneku juhatab sisse Google'ist võetud ema ja tütre ühispiltide
popurii ehk visuaalne kõnetusviis, mis on siiani kõige enam levinud
eelkõige meie euroopalikus kultuuriruumis: hellusi jagavad, sageli
ühtemoodi riietatud ema ja pisitütar või siis igavese nooruse võtmes
õdedena kujutatud ema ja täiskasvanud tütar või siis mõistev vana ema
tema hoidva tütrega. Ei ühtegi konflikti, ei mingit draamat!
Kunstnike tööd on märgatavalt mitmekesisemad, seda mitte ainult
meediumis ja teostuses, vaid eelkõige suhtumises sellesse intiimsesse
ja hella, aga tihtipeale ka dramaatilisse temaatikasse. Olga Žitlina
videot, Terje Ojaveri installatsiooni ja Kai Kaljo fotosid tuleb
vaadata kui järelhüüdu, omamoodi hommage'i juba lahkunud emale, suhete
(ka keeruliste) ülevaatamist ning tagantjärele mõista püüdmist. Ly
Lestberg ei ole teinud järelandmisi üldiselt omaksvõetud ema-tütre
suhte ilustatud kujutamisele, tema perefotosid võib vaadata kui
valuliselt ausat pihtimust, tugeva võimuka ema ning iseteadva, aga ka
ennastpeegeldava tütre suhte analüüsi. Ka soome kunstniku Maarit
Suomi-Väänaneni filmi kangelased on võimukas kontrolliv ema ning
kontrolli ihkav ja sellest vabaneda püüdev tütar, kunstnik on ka ise
võtnud ambivalentse positsiooni: ta on kui neutraalselt kirjeldav
antropoloog ning kui alateadvusesse tunginud psühhoanalüütik. Piia
Ruberi fotoseeria "Kuldnaine" on ülemlaul nii oma emale ja tütrele,
aga ka rahvapärimuses, rahvalauludes levinud naisliini tugevusele ja
kestvusele. Eve Kase video "Üles ja alla" käsitleb lähedase inimese
kaotust ning sellega toimetulekut. Sandra Jõgeva, Kirke Kangro ja Ulla
Juske töödes on isikliku ema-tütre kõrval oluline osa põlvkondade
erinevatel ootustel ning käitumismudelitel. Anna Hintsi videos kordab
väike tüdruk, kunstniku tütar kui mantrat, et kord saab ka temast
(tütre) ema. Aga mida ootab ühiskond emalt ja ka tütrelt kümne,
kahekümne, viiekümne aasta pärast? Kas see on ikka see preoidipiaalne
Teise suhe (topelt) Teisesse?
Reet Varblane
Info:
Indrek Grigor
Tartu Kunstnike Liidu galerist
5559 1425
galerist@kunstimaja.ee
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium
laupäev, Veebruar 04, 2012
Comedy Estonia. Võtted.
Teisipäev, 1. veebruar.
Kohalik mainstream stand up comedy õhtu. Koht: Drink bar. Kestvus: 2 tundi. Esinejaid: 6. Päritolumaad: Austraalia (korraldaja on sealt). USA. Holland (hindu). Eesti (venelane). Eesti (eestlane). UK. Hind: 5 eurot.
Kokkuvõte: austraallasest korraldaja oli kõige parem. Tema edgar-savisaar-murdis-jalaluu-tihaseid-toites-mart-laaril-pole-internetis-ruumi-naljad olid täitsa naljakad. Samuti olid head tema anglo-ameerika külalised. Ka nemad tegid nalju Savisaarest ja Laarist... Samuti noor venelane... Eesti tüdruk,pean tunnistama, oli kõige kehvem. Äkki polnud hea mõte, et kogu programm oli inglise keeles? 6 esinejast 5-l oli see emakeel, eestivenelasel mitte, eesti tüdrukul samuti mitte -- aga temani jõudes olid ausalt öeldes kõik naljad teemal "Savisaar murdis jala, pannes tihastele pekki. Mart Laaril pole internetis ruumi!!!" juba totaalselt kulunud. Miks kõik inglise keeles? Publik oli valdavalt eestikeelne -- seda sõna otseses mõttes puupüsti täis Drink baris. Välismaalastele pole see Savisaare tihaste toitmine ja Mart Laari otsalõppenud ruum Facebookis vast kuigi naljakad...
Korraks hakkas mul väga õudne -- briti koomik tegi nalja oma esimese tüübi insuliinsõltuva diabeedi üle (mul on hüpohondria ja haigused ühtaegu käidavad mind ning hirmutavad tohutult) -- aga muidu oli tore õhtu. Huvitav kohalikke olusid arvestav detail: kahetunnise ürituse jooksul ei müüdud baarist tilkagi alkoholi, öeldes, et see segaks esinejaid. Sellest hoolimata segasid osad purjus noored vahele. Aga selline keeld tundus mulle ekstreemne -- nad astusid rahva ette ikkagi baaris...
2. veebruar, kolmapäev.
Hommikul Pärnusse oma saate võtetele. Pärnu Kunstnike Maja. AJ. JB. P. Intervjuud ateljeedes. B-d, kes käis saates eelmised kevadel, üritan pigem "hoida" põnevamate teemade jaoks, mitte "raisata" kui ühte Pärnu kunstnikku. MB-d intervjueerisin juba varem tema näitusel Tallinnas.
Z jääb välja, kuna sellest hoolimata, et operaator ning kaamera pidid mu käes olema sel päeval kl 9-22, saab operaator kõne, et teda vajatakse Tallinnas juba pool seitse. Pärnus on -24. Ühtlasi tuleb välja ,et operaator ning autojuht on ühtlasi ühe väga haruldase ameti pidaja, millest võib perfokate juures palju abi olla.
3. veebruar, neljapäev.
Hommikul olen helistuudios, lugemas sisse hääli E animatsiooniprojekti jaoks. Eestindatud õppefilm intellektuaalse omandi ning autoriõiguste teemadel. Kuna mulle tundub, et ma siiski ei suuda kahte häält erineva intonatsiooniga sisse lugeda, olles iseendaga justkui dialoogis, kutsun ka J.
Edasi: teen endale grimmi ning kiirustan siis Sh ja ta naise stuudiosse Viru tänaval. Pean kaamera ees arutama SF magistritööd ning tulevast näitust. Olen SF juhendaja. Viru ärikate teema. Sh ja tema naine teevad SF-st dokkfilmi.
Edasi: Tallinna TV. Edasi: MK näitusele. Intervjueerin teda oma Pärnu kunstnike teemalise saate jaoks ning ühtlasi saan ülesandeks teha näituse avamisest uudise .Elus esimeset korda telereporteri rollis. Tagasi Tallinna TV-sse ning uudis valmis, lähen J juurde. Idee oli arutada ühist stand up`i Tartus 7. märtsi Globalil, paraku tundub, et J ei ole selleks ajaks veel oma töölt KK filmi võtetel Inglismaalt tagasi jõudnud. Kuna on jätkuvalt haruldaselt külm ilm, ei õnnestu taksot saada enne poolt kahte öösel.
Kohalik mainstream stand up comedy õhtu. Koht: Drink bar. Kestvus: 2 tundi. Esinejaid: 6. Päritolumaad: Austraalia (korraldaja on sealt). USA. Holland (hindu). Eesti (venelane). Eesti (eestlane). UK. Hind: 5 eurot.
Kokkuvõte: austraallasest korraldaja oli kõige parem. Tema edgar-savisaar-murdis-jalaluu-tihaseid-toites-mart-laaril-pole-internetis-ruumi-naljad olid täitsa naljakad. Samuti olid head tema anglo-ameerika külalised. Ka nemad tegid nalju Savisaarest ja Laarist... Samuti noor venelane... Eesti tüdruk,pean tunnistama, oli kõige kehvem. Äkki polnud hea mõte, et kogu programm oli inglise keeles? 6 esinejast 5-l oli see emakeel, eestivenelasel mitte, eesti tüdrukul samuti mitte -- aga temani jõudes olid ausalt öeldes kõik naljad teemal "Savisaar murdis jala, pannes tihastele pekki. Mart Laaril pole internetis ruumi!!!" juba totaalselt kulunud. Miks kõik inglise keeles? Publik oli valdavalt eestikeelne -- seda sõna otseses mõttes puupüsti täis Drink baris. Välismaalastele pole see Savisaare tihaste toitmine ja Mart Laari otsalõppenud ruum Facebookis vast kuigi naljakad...
Korraks hakkas mul väga õudne -- briti koomik tegi nalja oma esimese tüübi insuliinsõltuva diabeedi üle (mul on hüpohondria ja haigused ühtaegu käidavad mind ning hirmutavad tohutult) -- aga muidu oli tore õhtu. Huvitav kohalikke olusid arvestav detail: kahetunnise ürituse jooksul ei müüdud baarist tilkagi alkoholi, öeldes, et see segaks esinejaid. Sellest hoolimata segasid osad purjus noored vahele. Aga selline keeld tundus mulle ekstreemne -- nad astusid rahva ette ikkagi baaris...
2. veebruar, kolmapäev.
Hommikul Pärnusse oma saate võtetele. Pärnu Kunstnike Maja. AJ. JB. P. Intervjuud ateljeedes. B-d, kes käis saates eelmised kevadel, üritan pigem "hoida" põnevamate teemade jaoks, mitte "raisata" kui ühte Pärnu kunstnikku. MB-d intervjueerisin juba varem tema näitusel Tallinnas.
Z jääb välja, kuna sellest hoolimata, et operaator ning kaamera pidid mu käes olema sel päeval kl 9-22, saab operaator kõne, et teda vajatakse Tallinnas juba pool seitse. Pärnus on -24. Ühtlasi tuleb välja ,et operaator ning autojuht on ühtlasi ühe väga haruldase ameti pidaja, millest võib perfokate juures palju abi olla.
3. veebruar, neljapäev.
Hommikul olen helistuudios, lugemas sisse hääli E animatsiooniprojekti jaoks. Eestindatud õppefilm intellektuaalse omandi ning autoriõiguste teemadel. Kuna mulle tundub, et ma siiski ei suuda kahte häält erineva intonatsiooniga sisse lugeda, olles iseendaga justkui dialoogis, kutsun ka J.
Edasi: teen endale grimmi ning kiirustan siis Sh ja ta naise stuudiosse Viru tänaval. Pean kaamera ees arutama SF magistritööd ning tulevast näitust. Olen SF juhendaja. Viru ärikate teema. Sh ja tema naine teevad SF-st dokkfilmi.
Edasi: Tallinna TV. Edasi: MK näitusele. Intervjueerin teda oma Pärnu kunstnike teemalise saate jaoks ning ühtlasi saan ülesandeks teha näituse avamisest uudise .Elus esimeset korda telereporteri rollis. Tagasi Tallinna TV-sse ning uudis valmis, lähen J juurde. Idee oli arutada ühist stand up`i Tartus 7. märtsi Globalil, paraku tundub, et J ei ole selleks ajaks veel oma töölt KK filmi võtetel Inglismaalt tagasi jõudnud. Kuna on jätkuvalt haruldaselt külm ilm, ei õnnestu taksot saada enne poolt kahte öösel.
kolmapäev, Veebruar 01, 2012
Araabia mees. Kiri sõbrannale täna
J kutsus eile õhtuks külla. Nimelt on siin tema maroko sõber, noormees, kellega oli tal umbes aasta tagasi seal kuuajasel reisl käies suhe ja kellega ta siiamaani kontaktis olnud on. Maroko mees M oli Euroopat avastamas, külastanud juba Shveitsis elavat venda ning teel läbi Barcelona ja Helsinki Touluouse`i arsti juurde. M sattus nimelt pool aastat tagasi vägagi eluohtlikku mootorrattaõnnetusse Indoneesias, oli koomas, tema näo vasak pool sai tõsiselt kannatada ning mingid luud on tal asendatud terasplaatidega.
J kutsus külla, samuti näitas M-i oma kolleegidele vanalinna käsitöökojas, kuna ta oli temast nii palju rääkinud ja enamus suhtus sellesse afääri negatiivselt. Et kahtlane moslem...
"Ta nägu on moondunud!", oli J mulle eelnevalt kurtnud. Ei olnud moondunud midagi, oli mingi kerge ebasümmeetria silmade ja põsesarnade piirkonnas ning mitte kuigi märgatav arm. Esmapilgul ning lugu teadmata poleks see kuidagi silma hakanud ning pigem oleksin arvanud, et see on kaasasündinud kerge ebasümmeetria näos. Kuna enne õnnetust oli M töötanud Marokos ka modellina, on ilmselgelt tegemist üle keskmise ilusa inimesega.
Niiisiis: õhtu 28-aastase araabia mehega. M suhtus J-i väga hoolitsevalt, tegi lolli nalja (oma osa oli ka selles, et tema emakeel on araabia, esimene võõrkeel prantsuse ning inglise keel mitte just suures asi), valmistas tohututes kogustes tõesti väga head Maroko rohelist teed, rääkis ka usust ("Kas sa usud Jumalat? Mis mõttes sa ütled, et see on raske küsimus, millele pole kindlat vastust? Vastus on kas ei või jaa!"), soovitas erinevaid religioone uurida ja valida endale sobivaim ("Aga islam on parim!"), kasutas ingliskeelse teksti sees araabiakeelseid väljendeid ("Inshallah (Kui Jumal lubab)!" "Agda`(Ja nii edasi)..."), küsis minu käest ootamatult vägagi isiklikke küsimusi ("Kas sa oled abielus?", "Kas sulle meeldivad lapsed?") ning oli üldiselt isegi natuke lapselikult rõõmsameelne. Oli ostnud suure koguse riideid Kristiine keskusest, mida ta pidas odavaks; küsis, kas ma soovitaksin käia korraks Helsinkis või Stockholmis. Tegi Jagna elutoas oma õhtuse palve, mida oli ilus kuulata. M oli pärast eluohtlikku õnnetust uuesti õige musulmani kombel viis korda ööpäevas palvetama hakanud.
Ma ei teagi, mida sellest kõigest arvata. Või kas peabki kõigest midagi konkreetset arvama?
Pean ka tunnistama, et see oli mu esimene niigi sügav kokkupuude moslemiga. Seni on asi piirdunud pinnapealsete vestlustega juhuslikult kohatud inimestega reisidel. Näiteks istusin ühe mälestusväärse Euroopa-sisese lennu teel Ameerikasse kõrvuti Iraanist pärit kirjanikuga ning ostsin soojad kindad ja tellisin takso ühe islamisse pöördunud, egiptlasega abiellunud ameeriklanna poest Albanys.
Igal juhul oli kummastav vaadata sedasama Euroopa kardetud tulevikku, islami enda kehastajat araabia keeles Jagna elutoa põrandal palvetamas. Lubas paluda ka selle eest, et nii J-l kui mull äheks kõik hästi.
Ei olnudki nii hirmus... Korraldame suures osas koos J-ga sel aastal kultuuritehase festivali ning võibolla mahub eelarvesse ka Maroko kokk. Läheb kokku ju alkeemia-workshopiga? Mis on juba programmis olemas lisaks ööturu ideele ja traditsioonilisematele (antud kontekstis traditsioonilistematele) kunstiüritustele.
Homme olen varahommikust hilisõhtuni võttel Pärnus. Ülehomme loen hommikul ühe sõbranna animatsiooniprojektis hääli sisse ja saan selle eest natuke raha ka. Siis on järgmine filmimine : topeltasi omomoodi. Nimelt kohtun oma magistritöö juhendatava S F-ga, kellega arutan asju. Mida omakorda filmivad mu filmiprodutsentidest sõbrad, kes võibolla kasutavad seda materjali ära nende ja S F valmiva koostöö, Viru ärikatest jutustava dokkfilmi enda juures. Siis on reedel veel üks võte M K näituse avamisel Linnagaleriis.
Lisan juurde: insallah!
J kutsus külla, samuti näitas M-i oma kolleegidele vanalinna käsitöökojas, kuna ta oli temast nii palju rääkinud ja enamus suhtus sellesse afääri negatiivselt. Et kahtlane moslem...
"Ta nägu on moondunud!", oli J mulle eelnevalt kurtnud. Ei olnud moondunud midagi, oli mingi kerge ebasümmeetria silmade ja põsesarnade piirkonnas ning mitte kuigi märgatav arm. Esmapilgul ning lugu teadmata poleks see kuidagi silma hakanud ning pigem oleksin arvanud, et see on kaasasündinud kerge ebasümmeetria näos. Kuna enne õnnetust oli M töötanud Marokos ka modellina, on ilmselgelt tegemist üle keskmise ilusa inimesega.
Niiisiis: õhtu 28-aastase araabia mehega. M suhtus J-i väga hoolitsevalt, tegi lolli nalja (oma osa oli ka selles, et tema emakeel on araabia, esimene võõrkeel prantsuse ning inglise keel mitte just suures asi), valmistas tohututes kogustes tõesti väga head Maroko rohelist teed, rääkis ka usust ("Kas sa usud Jumalat? Mis mõttes sa ütled, et see on raske küsimus, millele pole kindlat vastust? Vastus on kas ei või jaa!"), soovitas erinevaid religioone uurida ja valida endale sobivaim ("Aga islam on parim!"), kasutas ingliskeelse teksti sees araabiakeelseid väljendeid ("Inshallah (Kui Jumal lubab)!" "Agda`(Ja nii edasi)..."), küsis minu käest ootamatult vägagi isiklikke küsimusi ("Kas sa oled abielus?", "Kas sulle meeldivad lapsed?") ning oli üldiselt isegi natuke lapselikult rõõmsameelne. Oli ostnud suure koguse riideid Kristiine keskusest, mida ta pidas odavaks; küsis, kas ma soovitaksin käia korraks Helsinkis või Stockholmis. Tegi Jagna elutoas oma õhtuse palve, mida oli ilus kuulata. M oli pärast eluohtlikku õnnetust uuesti õige musulmani kombel viis korda ööpäevas palvetama hakanud.
Ma ei teagi, mida sellest kõigest arvata. Või kas peabki kõigest midagi konkreetset arvama?
Pean ka tunnistama, et see oli mu esimene niigi sügav kokkupuude moslemiga. Seni on asi piirdunud pinnapealsete vestlustega juhuslikult kohatud inimestega reisidel. Näiteks istusin ühe mälestusväärse Euroopa-sisese lennu teel Ameerikasse kõrvuti Iraanist pärit kirjanikuga ning ostsin soojad kindad ja tellisin takso ühe islamisse pöördunud, egiptlasega abiellunud ameeriklanna poest Albanys.
Igal juhul oli kummastav vaadata sedasama Euroopa kardetud tulevikku, islami enda kehastajat araabia keeles Jagna elutoa põrandal palvetamas. Lubas paluda ka selle eest, et nii J-l kui mull äheks kõik hästi.
Ei olnudki nii hirmus... Korraldame suures osas koos J-ga sel aastal kultuuritehase festivali ning võibolla mahub eelarvesse ka Maroko kokk. Läheb kokku ju alkeemia-workshopiga? Mis on juba programmis olemas lisaks ööturu ideele ja traditsioonilisematele (antud kontekstis traditsioonilistematele) kunstiüritustele.
Homme olen varahommikust hilisõhtuni võttel Pärnus. Ülehomme loen hommikul ühe sõbranna animatsiooniprojektis hääli sisse ja saan selle eest natuke raha ka. Siis on järgmine filmimine : topeltasi omomoodi. Nimelt kohtun oma magistritöö juhendatava S F-ga, kellega arutan asju. Mida omakorda filmivad mu filmiprodutsentidest sõbrad, kes võibolla kasutavad seda materjali ära nende ja S F valmiva koostöö, Viru ärikatest jutustava dokkfilmi enda juures. Siis on reedel veel üks võte M K näituse avamisel Linnagaleriis.
Lisan juurde: insallah!
Külm. Sisekujundus. Füüsiline ilu. Vaesus. Kiri sõbrannale Pariisi kaks päeva tagasi
Õhtust,
siin on olnud varsti nädal peaaegu kakskümmend miinuskraadi. See on vahelduseks omajagu meeldiv. Ma olen alates 2009.a. detsembris toimunud Miami-reisist, kui käisime saunaga sealsealsel kunstimessil, leidnud viisi, kuidas külma ilma enda jaoks talutavaks muuta. Sõitsime kaks otsa autodega ning tagasiteel olin mina eestlastest üksinda meie galeristi autos, mis kaotas leviaugu tõttu kontakti telefoni teel teise autoga. Kus oli lisaks mu kaaslastele kohver koos mu kõigi riietega. Nii jõudsin New Yorki läbi lõunaosariikide ja Põhja-Carolina hipikommuuni oma ainsas riietuses: pikas puuvillases suvekleidis ja sandaalides. Autos oli soe, bensiinijaamadesse pidin minema järjest külmemas kliimas, mis viimaks jõudis New Yorgi lähistel miinus viieni. Mäletan mõtet: "Külm on kõigest sauna negatiiv!". Nii suhtun asjasse siiamaani.Mitte, et ma ühtlasi ei viriseks külma pärast, eriti põhjusel, et kanged miinuskraadid muudavad riiete ja jalanõude valiku võrdlemisi piiratuks ja spetsiifiliseks...
Tegelen enda kohta maksimaalsel, tegelikult minimaalsel määral sisekujundusega. Kuna mu orjad on mind maha jätnud, koristan seekord ise, sorteerin asju, pesen põrandat... Sain endale diivani, mida J mulle sisekujunduselemendina väikse akna alla soovitas. Ta nimelt käis mul mõni aeg tagasi külas ning hakkas ideesid pakkuma, kuidas seda kõike kodusemaks muuta. J-l endal on Kristiine keskuse vastas imearmas korter, nii et on küll tegemist inimesega, kelle soovitusi tasub tõsiselt võtta. On küll tore, kui nii ise kui külalised kusagil istuda saad..
Eile sattusin sõitma paar peatust Kopli trollis. Polymeris toimunud rahvusvaheline performance`i- ja maketiworkshop hõlmas nimelt ka jalutuskäiku Stroomi randa. Läksin pärast trolliga Kopli kaudu Balti jaama. See kõik tekitas veel mõtteid vaesusest: ma nägin nimelt seal trollis küllap kõige ilusamat inimest, keda elus olen kohanud. Ta oli umbes meievanune mees, kes nägi välja nagu kreeka ja viikingite jumalate ühine poeg. Ausalt. Mõtlesin, et ta oleks täiuslik, et tema visuaalse kujundi kaudu reklaamida ükskõik mida ükskõik kellele. Lihtsalt üks erakordselt ilus inimene. Samas oli ta ilmselgelt vaene, elas arvatavasti Taga-Koplis ning oli koos oma inetuvõitu naisega ning umbes kaheksa-aastase tüdrukuga, kes oli väga nähtavalt emasse. "Loodusel on süda ja silmad", tuli mulle meelde ühe tuttava lause, kes on veendunud, et tema lapsed on pärinud mõlemalt vanemalt parima. Seekord loodusel silmi ei olnud. Või olid need inetuvõitu näojooned, mis tüdruk oma emalt oli pärinud, edasi antud komplektis koos geenidega, mis kaitsevad teda aastakümnete pärast näiteks Alzheimeri haiguse eest? Ja nagu näha selle mehe üldisest olekust, ei aita silmatorkav füüsiline ilu tingimata elus edasi. Üldiselt mõjus ta nagu töötu ehitaja. Mõtlesin kõigi nende asjade peale ja ei julgenud seda perekonda enam rohkem vaadelda. Nende kõrval istus umbes kuuekümneaastane ümmargune vanahärra, kes oli vajalikuks pidanud kasvatada omale pikad valged hülgevuntsid,nende otsad patsidesse punuda ja need omakorda lehvidega kinnitada.. Järgmine inimene, keda tähele panin, kandis samu Swarovski kristallidega kaetud ülehinnatud sukkpükse, mille ostmist olin edasi lükanud, kuna sukkpükste kohta olid need ilmselgelt liiga kallid. Ma pole neid siiani pakist välja võtnud, vaid hoian näiteks mõne sisevõtte jaoks.
See naine Kopli trollist kandis neid millegipärast pühapäeva varasel pärastlõunal koos garderoobi ning saabastega, milletaolisi müüakse Säästumarketis viie euroga.
Siis jõudis troll Balti jaama, ma tulin maha ning olin lõplikult veendunud ,et vaesus on kõige üldisemas mõttes teema, millest tasub kirjutada.
siin on olnud varsti nädal peaaegu kakskümmend miinuskraadi. See on vahelduseks omajagu meeldiv. Ma olen alates 2009.a. detsembris toimunud Miami-reisist, kui käisime saunaga sealsealsel kunstimessil, leidnud viisi, kuidas külma ilma enda jaoks talutavaks muuta. Sõitsime kaks otsa autodega ning tagasiteel olin mina eestlastest üksinda meie galeristi autos, mis kaotas leviaugu tõttu kontakti telefoni teel teise autoga. Kus oli lisaks mu kaaslastele kohver koos mu kõigi riietega. Nii jõudsin New Yorki läbi lõunaosariikide ja Põhja-Carolina hipikommuuni oma ainsas riietuses: pikas puuvillases suvekleidis ja sandaalides. Autos oli soe, bensiinijaamadesse pidin minema järjest külmemas kliimas, mis viimaks jõudis New Yorgi lähistel miinus viieni. Mäletan mõtet: "Külm on kõigest sauna negatiiv!". Nii suhtun asjasse siiamaani.Mitte, et ma ühtlasi ei viriseks külma pärast, eriti põhjusel, et kanged miinuskraadid muudavad riiete ja jalanõude valiku võrdlemisi piiratuks ja spetsiifiliseks...
Tegelen enda kohta maksimaalsel, tegelikult minimaalsel määral sisekujundusega. Kuna mu orjad on mind maha jätnud, koristan seekord ise, sorteerin asju, pesen põrandat... Sain endale diivani, mida J mulle sisekujunduselemendina väikse akna alla soovitas. Ta nimelt käis mul mõni aeg tagasi külas ning hakkas ideesid pakkuma, kuidas seda kõike kodusemaks muuta. J-l endal on Kristiine keskuse vastas imearmas korter, nii et on küll tegemist inimesega, kelle soovitusi tasub tõsiselt võtta. On küll tore, kui nii ise kui külalised kusagil istuda saad..
Eile sattusin sõitma paar peatust Kopli trollis. Polymeris toimunud rahvusvaheline performance`i- ja maketiworkshop hõlmas nimelt ka jalutuskäiku Stroomi randa. Läksin pärast trolliga Kopli kaudu Balti jaama. See kõik tekitas veel mõtteid vaesusest: ma nägin nimelt seal trollis küllap kõige ilusamat inimest, keda elus olen kohanud. Ta oli umbes meievanune mees, kes nägi välja nagu kreeka ja viikingite jumalate ühine poeg. Ausalt. Mõtlesin, et ta oleks täiuslik, et tema visuaalse kujundi kaudu reklaamida ükskõik mida ükskõik kellele. Lihtsalt üks erakordselt ilus inimene. Samas oli ta ilmselgelt vaene, elas arvatavasti Taga-Koplis ning oli koos oma inetuvõitu naisega ning umbes kaheksa-aastase tüdrukuga, kes oli väga nähtavalt emasse. "Loodusel on süda ja silmad", tuli mulle meelde ühe tuttava lause, kes on veendunud, et tema lapsed on pärinud mõlemalt vanemalt parima. Seekord loodusel silmi ei olnud. Või olid need inetuvõitu näojooned, mis tüdruk oma emalt oli pärinud, edasi antud komplektis koos geenidega, mis kaitsevad teda aastakümnete pärast näiteks Alzheimeri haiguse eest? Ja nagu näha selle mehe üldisest olekust, ei aita silmatorkav füüsiline ilu tingimata elus edasi. Üldiselt mõjus ta nagu töötu ehitaja. Mõtlesin kõigi nende asjade peale ja ei julgenud seda perekonda enam rohkem vaadelda. Nende kõrval istus umbes kuuekümneaastane ümmargune vanahärra, kes oli vajalikuks pidanud kasvatada omale pikad valged hülgevuntsid,nende otsad patsidesse punuda ja need omakorda lehvidega kinnitada.. Järgmine inimene, keda tähele panin, kandis samu Swarovski kristallidega kaetud ülehinnatud sukkpükse, mille ostmist olin edasi lükanud, kuna sukkpükste kohta olid need ilmselgelt liiga kallid. Ma pole neid siiani pakist välja võtnud, vaid hoian näiteks mõne sisevõtte jaoks.
See naine Kopli trollist kandis neid millegipärast pühapäeva varasel pärastlõunal koos garderoobi ning saabastega, milletaolisi müüakse Säästumarketis viie euroga.
Siis jõudis troll Balti jaama, ma tulin maha ning olin lõplikult veendunud ,et vaesus on kõige üldisemas mõttes teema, millest tasub kirjutada.
pühapäev, Jaanuar 22, 2012
Ja midagi eriti kontrastset ning nostalgilist...
Hommikusöök ookeani ääres. Austraalia. September 2010. Dingo Bay (vist).
Foto: Tanel Saar (vist).
Nostalgia -- täpselt aasta tagasi
Istun siin Konteineris ja valin Stockholmi messi jaoks fotosid, vaadates neid läbi vist kokku tuhandeid.
Ja leidsin sellised -- täpselt aasta tagasi toimunud USA-tripilt.
Kõik fotod: Jaana Maijala.
1. Memo (New York)
2. Veel üks memo (New York)
3. Vaatamas saunamaketi sees olevat rotti koos Maiga (New York)
4. Mai ja kineetiline shovisnism/ feminism (New York)
5. Lateksrindadega on the road
(New Yorgi osariik, teel Albanysse)
6. Enne näitust/perfokat (New York)
7. Näituse lõpetamine (Boston)
8. Ülo Õuna kana karamellkoopia (sai kaasa veetud...)(New York)
Telli:
Postitused (Atom)
